Krassi saar

Krassi saar Krassi saar ehk Krassgrund on väike kiviklibune asustamata saareke, mis paikneb Soome lahe lääneosas, 4,9 km Suur-Pakri saare loodetipust lääne pool. Krassgrund on loode – kagu suunaline pikliku kujuga laid, mille mõõtmed on umbes 185 x 65 m. Saar ulatub kuni 2,5 m üle merepinna ja selle kaldanõlva moodustavad küllaltki järsud klibuvallid. Saare lähistelt mööduvad olulised laevateed, mistõttu asub saarel sinna 2008. aastal ehitatud 11 m kõrgune tulepaak. Kummalisel kombel kuulub Krassi saar Keila valla koosseisu, kuigi kaarti vaadates on saarele palju ligemal asuvaid omavalitsusi.

Krassi saare muudab unikaalseks asjaolu, et see paikneb veepinnani ulatuval paeplatool – Krässgrundi klindisaarel. Krässgrundi klindisaar, mille pindala on umbes 3 km2, on osa Põhja-Eesti klindi Loode-Eesti klindilõigust. Sellel klindilõigul on valdavad veealused astangud, nii et üle veepinna kerkivad üksnes mõningate klindipoolsaarte – Osmussaare, Suur- ja Väike-Pakri – ning Krässgrundi klindisaare tipmised osad. Sellesse klindilõiku jääb ka Neugrundi meteoriidikraater – klindisaar, mis on tekkinud umbes 535 mln aasta eest (varane Kambrium) meteoriidiplahvatusel ja kujutab endast 20-kilomeetrise läbimõõduga kraatri keskosas olevat 5,5-kilomeetrise läbimõõduga ringikujulist paeplatood.

Krässgrundi klindisaar kerkib järsult kuni 50 m sügavusest merepõhjast ja põhjakaarest ääristab seda 10–15 m kõrgune astang. Paeplatoo kohal on enamasti 1–5 m vett. Krassi saare lääneküljel on paeplatool hulgaliselt keskmise suurusega rahnusid, mis paiknevad kalda lähedal vees ja ulatuvad kuni 1 m üle veepinna. Saarest põhja pool paikneb platool paarkümmend kuni 5 m2 pindalaga paeplaati, millest kümmekond ulatub keskmisest madalama veeseisuga üle veepinna.

Krassi madala madalveelisse ossa koos Krassi saarega on moodustatud Krassi loodusala pindalaga 80 ha. Kaitse alla võtmise aluseks on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid – karid, väikesaared ja laiud ning II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse - hallhüljes (Halichoerus grypus). Krassi hallhülge püsielupaik moodustati Keskkonnaministri 20.12.2005. a määrusega nr 78, mis sätestab järgmised konkreetsed piirangud:

  • püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud mootoriga veesõidukitega sõitmine kiiremini kui 8 sõlme;
  • püsielupaiga valitseja nõusolekul on püsielupaigas lubatud jahipidamine;
  • inimeste viibimine on keelatud 1. aprillist 1. juulini;
  • püsielupaigas on lubatud kalapüük, välja arvatud selle määrusega sätestatud juhtudel;
  • keelatud on aastaringne kalapüük mõrraga;
  • keelatud on kalapüük võrguga, mille silmasuurus ületab 200mm.

Vaata lisaks: